Eesti
English
Konsulaarinfo » Elamine ja töötamine Iirimaal »

TÖÖTAMINE IIRIMAAL

31.05.2015

TÖÖTURU OLUKORD

Euroopa Liidu kodanikel on täielik õigus Iirimaale tööle asuda, tööluba pole selleks vaja. Uute liikmesriikide kodanikud on teretulnud töötama Iirimaal samadel alustel kui vanemate liikmesriikide kodanikud. Soovitame neil, kes soovivad reisida Iirimaale töö leidmise eesmärgil, tagada, et neil on piisavad vahendid oma kulude katmiseks Iirimaal viibimise ajal. Juhime tähelepanu, et elukallidus on üks kõrgemaid Euroopa Liidus. Samuti peaks teadlik olema kõrgetest üürihindadest majutuse puhul, eriti Dublinis.

Tööpuudus Iirimaal on 2012 aasta septembri seisuga tõusnud hüppeliselt 14,8%, mis on viimase 10 aasta kõrgeim tase (2007 aastal oli tööpuudus hinnanguliselt 4,6%).

Palgad

Iirimaal on riiklik miinimumtunnitasu alates 1.juulist 2007 8.65 eurot tunnis (kuni 1. juulini 8.30 eurot). Kuid siin on ka mõned reeglid/erandid. Näiteks alla 18 aastaste miinimumtunnitasu on 6.06eurot, alates 18 aastasel vähemalt 1 aastase töökogemusega töötajal on miinimum tunnitasu 6.92 ja alates 18 aastasel vähemalt 2 aastase töökogemusega töötajal on miinimum tunnitasu 7,79 eurot.

Tööandja on kohustatud maksma töötajale vähemalt miinimumpalka, alla selle maksta on ebaseaduslik. Kui tekib küsimusi tööseadusandluse kohta või ka arusaamatusi tööandjaga võib info saamiseks ühendust võtta Iirimaa ettevõtlus-, kaubandus ja innovatsiooniministeeriumiga:

Department of Jobs, Enterprise & Innovation
23 Kildare Street, Dublin 2.
Telefon: +353 1 631 2121
Fax: +353 1 631 2827
http://www.enterprise.gov.ie/



Infot keskmiste palkade kohta Iirimaal valdkondade kaupa leiate interneti portaalilt: http://www.irishjobs.ie.

TÖÖSEADUSANDLUS

Iiri ettevõtlus-, kaubandus- ja innovatsiooniministeerium (Department of Jobs, Enterprise and Innovation) kodulehel kirjeldatakse üksikasjalikult töötaja õigusi Iirimaal, sealhulgas järgmistes valdkondades: tööõigus Iirimaal, ebaõiglased töölt vabastamised, töötasude maksmine, töötingimused, pühad ja riiklikud pühad. See teave on kättesaadav järgmiselt kodulehelt: http://www.enterprise.gov.ie/

 

Tööleping

1994 ja 2001 aasta töötingimuste seadus (Terms of Employment Information) Act) sätestab, et tööandajad peavad koostama kirjaliku dokumendi ehk töölepingu. Eelpool nimetatud seaduseid ei kohaldata inimestele, kes töötavad tööandja juures alla ühe kuu. Tööandja peab kirjaliku töölepingu koostama kahe kuu jooksul alates tööle asumisest.

Kui tööandja keeldub väljastamast kirjalikku lepingut võib töötaja oma kaebuse esitada tööalaste õiguste teabeasutusele (National Employment Rights Authority). Kaebus tuleb esitada kas töötamise ajal või hiljemalt 6 kuu jooksul töösuhte lõppemisest.

Lisainformatsiooni saab:
National Employment Rights Authority (NERA)
Department of Jobs, Enterprise and Innovation
Workplace Relations Customer Service  
O’Brien Road, Carlow
Tel. +353 59 9178990
http://www.employmentrights.ie/en/

http://www.enterprise.gov.ie/

 

 

Töölepingu muutmine

Juhul kui töölepingu sisus toimuvad muudatused on tööandja kohustatud väljastama töötajale kirjaliku dokumendi muudatuste kohta ühe kuu jooksul alates muudatuste tegemisest.

Katseaeg

Töölepingus on välja toodud katseaja periood, vajadusel võib katseaja perioodi pikendada. Tavaliselt kestab katseaeg erasektoris 1-6 kuud ning riigiasutustes on see periood 12 kuud.

Töötamise lõpp

Juhul kui töötaja on ühe tööandja juures töötanud vähemalt 13 järjestikust nädalat on tööandja kohustatud töölepingu lõpetamisest ette teatama selleks ettenähtud miinimumperioodi. Kui tööandja ei pea kinni ettenähtud etteteatamisperioodist, peab ta töötajale maksma hüvitist.

Tööandja etteteatamisperiood sõltub töötatud ajast:

  • 13 nädalat kuni 2 aastat töötamist – 1nädal ette teatamist
  • 2 kuni 5 aastat töötamist – 2 nädalat ette teatamist
  • 5 kuni 10 aastat töötamist – 4 nädalat ette teatamist
  • 10 kuni 15 aastat töötamist – 6 nädalat ette teatamist
  • rohkem kui 15 aastat töötamist – 8 nädalat ette teatamist

Töötaja, kes on tööl olnud vähemalt 13 nädalat peab oma lahkumisest ette teatama vähemalt ühe nädala juhul kui töölepingus pole sätestatud teisiti.

Palgatõend

Lisaks palgale on tööandjal kohustus väljastada töötajale kirjalik dokument välja teenitud töötasu kohta ning samuti peab seal olema info kõigist mahaarvamistest.

Juhul kui tööandja ei väljasta palgatõendit, on töötajal võimalus asjast teavitada tööinspektsiooni. Kaebused palga mittemaksmise või valesti tehtud mahaarvamiste kohta saab teha järgmisele asutusele: Employment Rights Information Service (ettevõtlus-, kaubandus- ja innovatsiooniministeeriumi tööalaste õiguste teabeasutus), koduleht: http://www.employmentrights.ie/en/

Tööaeg

Töönädal on Iirimaal 39 tunni pikkune. Maksimaalne töötundide arv ühes nädalas võib olla kuni 48 tundi.

Öötöö

Öötöö periood algab südaööst (24.00) ja kestab hommikul kella seitsmeni (7.00). Maksimaalselt võib öötööd teha 48 tundi nädalas. Kui see periood kestab kauem kui 2 kuud, peab see olema kollektiivlepinguga heaks kiidetud tööinspektsiooni poolt.


Lisainformatsiooni saab:
National Employment Rights Authority (NERA)
Department of Jobs, Enterprise and Innovation
Workplace Relations Customer Service  
O’Brien Road, Carlow
Tel. +353 59 9178990
http://www.employmentrights.ie/en/

 

Ametiühingud

Kuulumine ametiühingusse ei ole kohustuslik. Iirimaa tööhõiveseaduste kohaselt on Eesti kodanikel Iiri kodanikega samasugused õigused. Üks Iirimaa suurimaid ametiühinguid SIPTU on loonud eraldi haru välismaalastest töötajate jaoks. Lisateavet saab SIPTUst:

organising@siptu.ie 
www.siptu.ie

Korraline puhkus

Puhkusetasu makstakse välja selle alusel kui kaua on töötatud vastava tööandja juures. Kõigil täis- ja osalise tööajaga töötajatel, samuti ajutise lepinguga töötavatele isikutele arvestatakse puhkuserahasid vastavalt sellele, millal töösuhe algas. Juhul kui näiteks töötajad töötavad keskmiselt 5 päeva nädalas, saaksid nad puhkust 1 2/3 päeva iga töötatud 20 päeva kohta.

Riiklikud pühad
- 1 January (New Years Day) – 1. jaanuar
- St Patrick’s Day – 17.märts, Püha Patrick`u päev
- Easter Monday – aprill
- The first Monday in May – esimene maikuu esmaspäev
- The first Monday in June – esimene juunikuu esmaspäev
- The first Monday in August – esimene augustikuu esmaspäev
- The last Monday in October – viimane oktoobrikuu esmaspäev
- Christmas Day – 25.detsember
- St. Stephen’s Day – 26.detsember, Püha Stephen`i päev

Juhul kui riigipüha langeb päevale, mil töötaja tavaliselt töötab, on töötajal õigus ühele järgnevast:

  • tasustatud vabale päevale,
  • ühele lisapuhkuse päevale,
  • lisahüvitisele

Juhul kui tööandja ei paku töötajale välja ühte eelpool nimetatud variandist on töötajal automaatselt õigus tasustatud vabale päevale riigipüha ajal tööl oldud päeva eest.

Juhul kui riigipüha langeb päevale, mil töötaja tavaliselt ei tööta, on töötajal õigus saada puhkuse hüvitist 1/5 töötaja tava nädala palgast.

Kui tööandja nõuab, et töötaja teeb tööd riigipühal, siis töötajal on õigus saada tööl oldud päeva eest lisahüvitist või tasustatud vaba päeva ühe kuu jooksul. Üks võimalus on see, et töötajale antakse lisa puhkuse päev.

Tööõigus

Kui Te soovite teavet oma õiguste kohta tööl, võtke ühendust Rahvusliku Tööjõu Õiguste Ametiga (NERA) telefonil +353 1631 2121 või tutvuge koduleheküljega http://www.employmentrights.ie/en/

Lisainfo:
National Employment Rights Authority (NERA)
Department of Jobs, Enterprise and Innovation
Workplace Relations Customer Service  
O’Brien Road, Carlow
Tel. +353 59 9178990
http://www.employmentrights.ie/en/


MAKSUD

Tulumaks

Teie tööandja Iirimaal peab maksud Teie palgast maha arvama PAYE-süsteemi alusel. Et kindel olla, et Teie maksudega nõuetekohaselt ümber käiakse ning et tööandja neid õiges summas maha arvab, tuleb teha kahte asja:

  1. Kui Te asute tööle Iirimaal, siis peaksite otsekohe pöörduma kohaliku Sotsiaal- ja Pereasjade Ministeeriumi (Department of Social and Family Affairs) poole ja taotlema endale tulumaksu- ja sotsiaalkindlustusnumbri [Personal Public Service Number (PPS-Number)], mida kasutatakse PRSI-maksete ja tulumaksu kogumise käigus. Seejärel informeerib tööandja maksuametit, et Te olete tööd alustanud.
  2. Pärast PPS-numbri saamist võite taotleda maksude ümberarvutuste tõendit, täites selleks taotluse vormi 12A ja saates selle maksuametile. Küsige vormi 12A tööandja käest. Tööandjalt saate teada ka selle, millisesse maksuameti kontorisse tuleb vorm 12A esitada. Kui Teie tööandjal vormi 12A ei ole, võite seda küsida mõnest maksuameti kontorist või välja printida maksuameti kodulehelt: www.revenue.ie. Võimalusel tehke seda kõike võimalikult kiiresti pärast tööpakkumise vastuvõtmist – isegi siis, kui tegemist on ainult osalise tööajaga tööga või puhkuse asendamisega. See annab tööandjale ja maksuametile aega kõik vajalik enne esimest palgapäeva valmis saada.

Dokumendid, mis on vajalikud PPS numbri taotlemiseks:

  • kehtiv PASS või ID kaart JA
  • üks järgmistest dokumentidest: sünnitunnistus/ töötamist tõendav dokument/ töötust tõendav dokument/ maksukohustusi tõendav dokument/ residentsust tõendav dokument/ haridust tõendav dokument, mis on saadud mõnest EL riigist JA
  • tõend, kus on kirjas Teie elukoht Iirimaal.

PPS numbri saamise protseduuri kohta saate infot lähimast sotsiaalametist (Social Welfare office), kontaktid leiate: www.welfare.ie

Maksuamet saadab Teile ja Teie tööandjale tõendi, milles on üksikasjalikult ära näidatud Teie maksude summa.

Maksumäärade kokkuvõte (2009.a seisuga):

PEREKONNASEIS

TULUMAKSUMÄÄR

SISSETULEKU SUMMA AASTAS

Vallaline/ lesk
ilma ülalpeetava lapseta

20%
41%

kuni 36 400 EUR
üle 36 400 EUR

Vallaline/ lesk üksikvanem

20%
41%

kuni 40 400 EUR
üle 40 400 EUR

Abielupaar (ühel abikaasadest on sissetulek)

20%
41%

kuni 45400 EUR
üle 45400 EUR

Abielupaar (mõlemal abikaasal on sissetulek)

20%



41%

kuni 45400EUR (madalama sissetulekuga abikaasal on üleminekupiir max 27400EUR)

üle 45400 EUR

2009. aastast on Iirimaal rakendunud uus lisamaks Income Levy, mida makstakse aasta kogusissetuleku pealt. Maksumäärad on järgmised:

  • 2%: kui sissetulek on kuni 75 036 eurot aastas
  • 4%: kui sissetulek jääb aastas 75 037 euro ja 174980 euro vahele
  • 6%: kui sissetulek on üle 174980 euro aastas

Teatud juhtudel vastav maksumäär ei rakendu, näiteks kui isiku kogutulu ei ületa 15 028 eurot aastas.

Täpsema info saamiseks võtke ühendust Iiri maksuametiga, kontaktid ja info leiate nende kodulehelt: www.revenue.ie.

Sotsiaalkindlustusmaks

Sotsiaalkindlustuse eest Iirimaal vastutab Sotsiaal- ja Pereasjade Ministeerium. Teie tööandja on seaduse järgi vastutav PRSI-maksete korraldamise eest. Teie palgast peab tööandja Teiepoolse sotsiaalkindlustusmakse osa kinni. Töövõtja tasutav maks koosneb kolmest osast: sotsiaalkindlustuse osa (mille aluseks on kuni teatud maksepiirini töötasud) tervishoiuteenuste osa (Health Contribution) ja tööedendusmaks (Employment and Training Levy); viimase kahe väljaarvutamisel on aluseks kogu tööst saadav sissetulek.

Sotsiaalkindlustusmaksude kohta saab lisainfot: www.welfare.ie

Tulude deklareerimine

IIRIMAAL TEENITUD TULUDE DEKLAREERIMINE IIRIMAAL

Töösuhte lõppedes küsige tööandjalt vorm P45 või P60, mille alusel saate Iirimaa maksuametis deklareerida oma tulusid ning samas on Teil ka võimalik näiteks maksude ümberarvestuse korras osa tulumaksu tagasi saada (juhul kui Teil selleks õigus on). Lisainfo Iirimaa maksuametist: www.revenue.ie

VÄLISMAAL TEENITUD TULUDE DEKLAREERIMINE EESTIS

Residendist füüsilised isikud peavad Eestis deklareerima nii Eestis kui ka välismaal teenitud tulud. Et erinevates riikides teenitud tulusid ei maksustataks topelt, lähtutakse maksustamisel siseriiklikult kehtestatud topeltmaksustamise vältimise sätetest ning riikidevahelistest topeltmaksustamise vältimise lepingutest.

Iirimaa ja Eesti vahel on sõlmitud topeltmaksustamise vältimise leping. Riigi Teatajas aadressil https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=78951 saab tutvuda järgmise dokumendiga: Eesti Vabariigi valitsuse ja Iiri valitsuse vaheline tulu- ja kapitali juurdekasvu maksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping.

Residendist füüsiline isik on kohustatud esitama elukohajärgsele Maksu- ja Tolliameti kohalikule asutusele tuludeklaratsiooni maksustamisperioodi tulude kohta hiljemalt maksustamisperioodile järgneva aasta 31. märtsiks.

Resident on isik, kelle elukoht on Eestis. Residendiks muutub ka isik, kes viibib Eestis 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul vähemalt 183 päeval. Isik loetakse residendiks alates tema Eestisse saabumise päevast. Eesti elanik ei muutu mitteresidendiks isegi juhul, kui ta viibib Eestist ajutiselt eemal ja ajutine eemalviibimine ületab 183 päeva.

Eesti residendist füüsiline isik peab välismaalt saadud tulude vormil deklareerima väljastpoolt Eestit saadud tulu: palgatulu, dividenditulu, ettevõtlustulu, rendi- või üüritulu, litsentsitasu, kunstnikule või sportlasele makstud tasu, intressi, pensioni, erisoodustuse, kultuuri-, spordi- ja teadusalased preemiad, toetused, abirahad, loteriivõidud, kasu vara võõrandamiselt, kindlustushüvitised, osaniku tulu ja muu Eestis tulumaksuga maksustatava välisriigi tulu. Residendist füüsilise isiku tuluks loetakse ka proportsionaalne osa Eesti residentide kontrolli all oleva madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku tulust.

Välisriigis saadud tulult juba tasutud tulumaks võetakse Eestis tulumaksu arvutamisel arvesse. Kui välisriigis tasutud tulumaks on väiksem Eesti tulumaksuseaduse alusel tuludeklaratsioonis arvutatud tulumaksust, tuleb Eestis välisriigi tulult juurde maksta vahe, mille võrra välisriigi tulumaks on Eestis arvutatud tulumaksust väiksem.

Tulumaksuga maksustatakse residendist füüsilise isiku poolt maksustamisperioodil Eestis ja väljaspool Eestit kõikidest tuluallikatest saadud tulu.

Välisriigist saadud tulude deklareerimisel ja maksustamisel/ mittemaksustamisel tuleb jälgida töötamise kestvust:

a) kui viibite välisriigis töötamise eesmärgil 12 järjestikuse kuu jooksul vähem kui 183 päeval, maksustatakse välisriigi töötasu (koos Eestis maksustamisperioodil saadud tuludega) Eestis kehtivate tulumaksumäärade järgi ning tasumisele kuuluvast tulumaksust võetakse maha välisriigis tasutud või kinnipeetud tulumaks. Kui välisriigis tasutud tulumaks on väiksem Eestis tulumaksuseaduse alusel arvutatud tulumaksust, tuleb tulumaksu vahe Eestis juurde maksta, välismaal enamtasutud tulumaksu Eestis ei tagastata.

b) kui viibite välisriigis töötamise eesmärgil 12 järjestikuse kuu jooksul vähemalt 183 päeval, ei maksustata välismaal saadud töötasu Eestis tulumaksuga.

Mõlemal juhul kuulub ka välisriigis saadud töötasu ja makstud tulumaks deklareerimisele residendist füüsilise isiku tuludeklaratsioonis (tuludeklaratsioonil on erinevad tabelid maksustatava ja mittemaksustatava välisriigi tulu deklareerimiseks). Deklareerimine toimub välisriigi tööandjalt saadud tõendi (makstud töötasu ja kinnipeetud tulumaksu kohta) alusel.

Välismaal viibitud päevade lugemine maksuvabastuse kohaldamiseks algab välisriiki töötama saabumise päevast ning ei sõltu kalendriaastast. Päevade arvestusse loetakse töötamise riigis füüsiliselt kohaloldud päevad (kaasa arvatud riiki saabumise ja riigist lahkumise päevad) 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul. Kui isik on viibinud väljaspool Eestit erinevates riikides, siis arvutatakse kõik väljaspool Eestit töötamise eesmärgil viibitud päevad kokku.

NÄIDE:

Kui töötate Iirimaal 2006.a novembrist kuni 2007.a juulini, olete töötanud vähemalt 183 päeval välisriigis. Samas deklaratsiooni esitamise ajaks Te ei ole viibinud välisriigis töötamise eesmärgil 183 päeva. Seega 31.märtsiks 2007 esitatavas 2006.a tuludeklaratsioonis tuleb välisriigi tulu deklareerida maksustatava tuluna ja hiljem, kui välisriigis töötamise lõpetate, tuleb esitada 2006.aasta tulude kohta parandusdeklaratsioon (deklareerite välisriigi tulu mittemaksustatavate tulude tabelis) ja kui pidite esialgse tuludeklaratsiooni alusel tulumaksu juurde maksma, siis see peale deklaratsiooni parandamist tagastatakse.

2006.aastal välisriigist saadud tulu deklareerite 31.märtsiks 2007 kohe mittemaksustatavate välisriigi tulude tabelis.

Lisainfo Maksu- ja Tolliametist:
Koduleht: www.emta.ee
Telefon: 1811

TÖÖKOHA OTSIMINE

Põhimõtteliselt toimub sobiva töö otsimine Iirimaal samuti kui Eestis, ainult et eelduseks on inglise keele oskus. Seetõttu peaksite juba eelnevalt selle eest hoolitsema, et Teie keeleoskus vastaks teatavale tasemele ja vajadusel omandama tunnistused, mis Teie keeleoskust või -oskusi tõestavad.

Üks esimesi kohti töökoha otsinguil, kuhu tasub Iirimaal pöörduda, on kohalik Intreo tööhõiveteenuste kontor.

Intreo sissetulekutoetuste ja tööhõiveasutus


Intreo on Iiri valitsuse sissetulekutoetuste - ja tööhõiveasutus, mis pakub tööotsijatele koolitus- ja tööhõiveprogramme ja abi töö otsimisel. Samuti on võimalik tööotsijal sama asutuse kaudu taotleda ka sissetulekutoetust.  Täpsemat teavet leiab www.welfare.ie kodulehelt.

Tööpakkumisi võite leida:

Vabade töökohtadega Iirimaal saate tutvuda EURES kodulehekülje vahendusel: http://ec.europa.eu/eures/.

Ajalehed

Tööpakkumisi leiab päevalehtedest, näiteks "Irish Times" (reedene väljaanne) ja "Cork Examiner". Kui otsite tööd Iirimaal kohapeal, siis on soovitav tutvuda ka kohalike regionaalsete ajalehtedega.

Personaliotsingufirmad:

Erabürood ei tohi tööotsijatelt nende andmebaasi registreerumise eest raha küsida. Kõikidel büroodel peab olema ettevõtlus-, kaubandus- ja innovatsiooniministeeriumi litsents. Litsentseeritud personaliotsingufirmade (reqruitment agencies) nimekiri on saadaval ettevõtlus-, kaubandus- ja innovatsiooniministeeriumi kodulehel http://www.deti.ie või ka telefonikataloogi “Golden Pages Telephone Directory” osas “Employment/Reqruitment Agencies”, mille võite leida ka koduleheküljelt http://www.goldenpages.ie, ja riikliku personaliotsinguliidu (National Recruitment Federation) koduleheküljelt http://www.nrf.ie.

Valdkonniti võite tööpakkumisi vaadata järgmiselt:

Ehitus - http://www.construction-jobs.ie
Elektroonika - http://www.parallelinternet.com
Raamatupidamine - http://www.accountancysolutions.ie
Finantsteenused/ kindlustus - http://www.ifsconline.ie/
Hotellindus - http://www.hoteljobs.ie
Meditsiiniõed - http://www.nursingboard.ie
Tervishoid - http://www.careersinhealthcare.ie

Teised andmebaasid:

http://www.adworld.ie;
http://www.irishjobs.ie;
http://www.monster.ie;
http://www.recruitireland.com;
http://www.goldenpages.ie;
http://www.eirjobs.com;
http://www.gradireland.com;
http://www.summerjobs.com;
http://www.jobs.ie

 

TopBack

© Eesti Suursaatkond Dublinis 3rd Floor, Block E, Iveagh Court, Harcourt Road, Dublin 2 , tel. (353 1) 478 88 88 , e-mail: embassy.dublin@mfa.ee