LISAINFO

13.09.2010

Hooldusõigus

1. juulil 2010 jõustus uus Eesti perekonnaseadus. Sellega loodi Eestis hooldusõiguse institutsioon, mis asendab senise põhimõtte, kus mõlemal vanemal on õigus last esindada eraldi, ühise hooldusõigusega, mille kohaselt saavad vanemad edaspidi esindada last ühiselt. Lapse ühise hooldusõiguse kohta tehakse kanne Eesti rahvastikuregistrisse.

Kõigile lastevanematele, kelle laps on kantud Eesti rahvastikuregistrisse enne 1.juulit 2010 tehakse kanne ühise hooldusõiguse kohta sõltumata sellest, millises riigis laps on sündinud. Kui laps on sündinud Iirimaal ning kantakse Eesti rahvastikuregistrisse peale 1. juulit 2010, tuleb arvestada asukohariigi hooldusõiguse seadusandlusega.

Iirimaal on hooldusõigus jagatud kahte kategooriasse: guardianship ja custody. Iirimaal saavad mõlemad lapsevanemad automaatselt lapse hooldusõiguse, (custody + guardianship) kui nad on ametlikult abielus. Abielulahutuse korral jäävad mõlemale vanemale guardianship õigused, custody määrab lahkarvamuste korral kohus. Vanem, kes jääb hooldusõigusest (custody) ilma, saab taotleda külastusõigust.

Kooselu korral saab automaatselt hooldusõiguse (guardianship) ema. Isal on võimalik hooldusõigust (guardianship) saada kahel viisil, (1) vanemate ühise avalduse alusel (2) või kohtu kaudu, juhul, kui ema ei ole nõus ühisavaldust esitama. Kooselu purunemise puhul otsustab hooldusõiguse (custody) kohus.

NB! Juhul, kui lapsevanemad ei ole abielus ning mõlemad vanemad soovivad hooldusõiguse märget Eesti rahvastikuregistrisse, tuleb lapse Eesti kodaniku passi taotledes esitada Iiri hooldusõiguse dokument. Kui Iirimaal on hooldusõigus antud kolmandale isikule, tuleb lapsele Eesti passi taotledes esitada Iiris väljastatud dokument, millele on kantud lapse hooldajad. Nii jõuab vastav muudatus ka Eesti rahvastikuregistrisse. Väljavõte võib olla inglise keelne ning peab olema kinnitatud apostille'iga.

Lisateavet hooldusõiguse andmise kohta Iirimaal leiate Iiri avaliku teenistuse infokeskuse koduleheküljelt.

Legaliseerimine ja kinnitamine apostilliga

Välisriigis välja antud dokumendid tuleb tõlkida kas eesti, inglise või vene keelde ning dokumendid peavad olema nõuete kohaselt legaliseeritud või kinnitatud apostille'iga). Lisateavet on võimalik leida EV Välisministeeriumi koduleheküljelt.

Kõik Iiri ametiasutustes väljastatud dokumendid tuleb kinnitada apostille'iga Iiri Välisministeeriumis. Infot selle kohta leiate Iiri Välisministeeriumi koduleheküljelt. Iirimaal väljastatud inglise keelseid dokumente tõlkida ei ole vaja.

Isikuandmete muutumine

Isikuandmete muutumisel tuleb 1 kuu jooksul taotleda uus pass või ID-kaart. Kui taotleja ees- või perekonnanimi on muutunud, siis tuleb taotlusele lisada nimemuutust tõendav dokument (nt abielutunnistus).