Eesti ja Iirimaa

30.11.2011

Iirimaa (Éire) tunnustas Eesti Vabariiki 27. augustil 1991. a., millele järgnes 10. septembril 1991 riikide diplomaatiliste suhete sõlmimine.

IIiri suursaadik Eestis on Peter McIvor (alates 25.08.2010) ja Eesti suursaadik Iirimaal on Mait Martinson (alates 14.09.2010).

Eelnevalt on Eestit Iirimaal esindanud suursaadikuna Riivo Sinijärv (1994-1995), Raul Mälk (1996-2003), Simmu Tiik (2003-2006) ja Andre Pung (2006-2010) ning ajutise asjurina Jüri Seilenthal (1997-1999), Triin Parts (1999-2002) ja Krista Kilvet (2002-2003).

3. detsembril 1991. a. akrediteeriti esimeseks Iirimaa suursaadikuks Eestis resideerimisega Stockholmis Paul D. Dempsey (kuni 16.01.1995). Talle järgnesid Helsingis resideerinud suursaadikud Dáithí O'Ceallaigh (1995-1998) ning Geaoróid Ó Broin (1999-2001). Esimene Tallinnas resideerunud suursaadik oli Sean Farrell (2001-2004).

Aastatel 1927–1931 oli Eesti Vabariigi auasekonsuliks Dublinis Richard J. Kelly, 1937–1938 Thomas Franklin Laurie, 1938–1960 John McEvoy.

Alates 22.novembrist 2010 töötab Eesti Saatkond Dublini äri- ja poliitikatuiksoonel paiknevas funktsionaalses büroohoones – lisaks kodanike ja külaliste paremale ligipääsule on loota ka Iiri ühiskonna eri hoovuste kirkamat tunnetust, mida praktiliste Põhjala riikide eeskujul mitmete teiste riikide esindusedki on asunud järgima.

Olulisemad visiidid

September 2009 ESF Primus programmi raames Eesti kuue avaliku ülikooli rektori visiit.

Lepinguline baas

Eesti ja Iirimaa vahel on sõlmitud järgmised lepingud:

• Viisavabadusleping (jõustus 01.05.96)
• Tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping (jõustus 29.12.98)
• Kultuuriekspertide vahetamise kokkulepe (sõlmitud 16.04.99)

Majandussuhted

KAUBAVAHETUS

Statistikaameti andmetel moodustas 2010a kaubandus Iirimaaga ca 0,2%. Umbes 40% ekspordist moodustavad paberimass ja tooted sellest, 20% puit ja puidutooted ning muude tööstuskaupade käive on ligikaudu 28%. Impordist moodustasid masinad ja seadmed ligikaudu 46%, keemiatooted 37% ja plastmass- ning kummitooted ca 6%.
2010. aasta kaubavahetuskäibe osas oli Iirimaa riikide arvestuses Eesti 32. kaubanduspartner. 2010 aasta kaubanduse kogukäive oli 42.9 mln eurot, siiski oli kaubandusbilanss Eesti jaoks negatiivne -20.5 milj eurot

2009. aastal oli Iirimaa Eestile 33. kaubanduspartner, kogukäibega 518 miljonit krooni, millest eksport moodustas 147 miljonit ning import 370 miljonit. Kaubavahetuse saldo seega negatiivne, miinus 223 miljonit. Eesti kogukaubavahetuse käibest moodustab kaubandus Iirimaaga 0,2%

INVESTEERINGUD

Iiri investeeringud Eestisse on eelnevate aastatega võrreldes tõusnud. Vastavalt Eesti Panga andmetele tegid Iirimaa firmad 31.12. 2010 seisuga otseinvesteeringuid Eestisse 96.1 miljonit eurot, mis moodustas 0,8% kogu investeeringute mahust Eestisse. Iiri investeeringud on läinud järgmistele aladele: hulgi- ja jaekaubandus, põllumajandus ning puidutöötlus. Eesti ettevõtted on sama seisuga investeerinud Iirimaale 938 000 eurot. Suuremad Iiri päritolu investeeringud on tehtud kinnisvarasse (ettevõtetes Pro Kapital Grupp), teised Iiri osalusega ettevõtted on QBE Kindlustuse Eesti AS, Balcas Eesti AS, Myles Estamp. Kõige enam on investeeritud põllu- ja metsamajandusse, kinnisvarasse, kutse, teadus ja tehnikaalasesse tegevusse ning haldustegevusse, hulgi- ja jaekaubandusse. Vähemal märal on investeeritud ehitusse, finants- ja kindlustustegevusse, haldus- ja abitegevusse.

Suurimad Iiri osalusega ettevõtted:

TURISM

Oktoobris 2004. a. avas Estonian Air otselennuliini Dublinisse lendudega kaks korda nädalas (neljapäeval ja pühapäeval). Märtsi lõpust 2005. a. lisandus veel lend teisipäeval ning juunist septembrini 2005/2006. a. toimus lend ka reedeti. Seoses otselendude avamisega Tallinna ja Dublini vahel, toimus 2. detsembril 2004. a. Dublinis esmakordne Eestit tutvustav äriseminar Iirimaal. 2.septembrist kuni 29.oktoobrini 2006 toimus Estonian Airi otselendudes Dublinisse väikene paus, millejärel jätkati taas lendudega kaks korda nädalas.

Alates 14. detsembrist 2010 avas Iiri lennufirma Ryanair otselennuliini Tallinn-Dublin. Ryanair lendab Tallinna ja Dublini vahel 3 korda nädalas: teisipäeval, neljapäeval ja laupäeval. Argipäeviti lennutab Ryanair hommikul kõik soovijad Tallinnasse ning pealelõunasel ajal Tallinnast Dublinisse. Puhkepäeval suundub lend Eesti pealinna lõunasel ajal ning tagasi Dublinisse õhtul.

Kultuurisuhted

Eesti Vabariigi ja Iirimaa vahel on sõlmitud leping kultuurivahetuseks 16. aprillil 1999.Tartu Ülikoolil on head koostöösidemed vanima Iirimaa ülikooliga - Trinity College’iga. Suhteid aitab hoida EL Erasmus programm.

KIRJANDUS

2001. a. viibis Iirimaal tõlkija Jaak Rähesoo, kelle tõlkes ilmusid James Joyce'i teosed "Dublinlased", "Pagulased" ja "Kunstniku noorpõlveportree". 2002. a. oli Iirimaal kultuurivahetuse raames tõlkija ja kirjatuse "Varrak" peatoimetaja Krista Kaer. Aprillis 2004 toimus Galways rahvusvaheline kirjandusfestival C'uirt, mille aukülaliseks oli Jaan Kaplinski. Oma luulekavaga osales ka Andres Ehin. 2004. a. juulis tutvustati Dublinis Andres Ehini iiri keelde tõlgitud Haikuvihikut. Kultuurivahetuses osutus 2009. a. teetähiseks esimese kolmekeelse eesti-inglise-iirikeelse luulekogu ilmumine. Kolmekeelset Kristiina Ehini „Põletades pimedust“ esitleti Dublinis novembris. Oktoobris toimus Iirimaal esmakordselt Eesti keele päev koostöös Teaduste Akadeemia Emakeele Seltsi ja Haridus- ja Teadusministeeriumiga.

KUNST

2000. a. suvel toimus esimene Eesti kunstniku näitus Põhja-Iirimaal - 15. juunil avati Belfastis Emer galeriis Epp-Maria Kokamägi personaalnäitus. Aprillis avati Dublinis The Guinness Gallery's Eesti klaasikunstnik Ivo Lille taieste näitus.

Märtsis 2004. a. avati Iiri Rahvusgaleriis näitus "New Frontiers", kus Eesti Kunstimuuseumi kogudest oli kohal 6 suurt tööd: Konrad Mägi "Vilsandi motiiv" 1913-1914, Arnold Akbergi "Daam lapsega" 1926, Johannes Greenberg "Naine maskidega" 1935, Andrus Johani "Köögis" 1935, Kristjan Raud "Ohverdamine" 1935, Aleksander Vardi "Alasti suvel" 1939.

Aprillis 2004 Galway Moodsa Kunsti Muuseumis näidati Killu Sukmiti ja Mari Laanemetsa videot "Rout 66". Mais 2004 avati Malahide lossi õues EL riikide ühisskulptuur "Biodiversity Monument", kus sai näha ka Eesti suitsupääsukest.

Novembris 2004 osales Kylli K. Kaats Dublini rahvusvahelisel festivalil Darklights videoga "AVIFAUNA".

Jaanuaris 2005 toimus Eesti ehtekunstnike rühmituse FFFF näitus Vision Centre's, mis oli avalöögiks Kultuuripealinn Cork 2005 käivitamisele. Märtsis 2005 avati Ene-Liis Semperi ja Mark Raidpere näitus Dublini Temple Bar Galeriis.

Juunis 2006 avati Dublinis Oscar Wilde majas koostöös Jaapani saatkonnaga Ann Tenno fotonäitus "Jaapani aed".

30.10 – 11.11.2006 oli Dublini Linnavalitsuses avatud Aet Kuuskemaa Tallinna litograafia näitus ning Endel Grensmanni aerofotonäitus "Linnu Eesti". Endel Grensmanni aerofotonäitus oli üleval lisaks veel European Union House'is Dublinis 13.-28. veebruar 2007.

Presidendi riigivisiidi ajal 2008. a. aprillis avatati Eesti Arhitektuurimuuseumi kaasabil näitus "History Reflected in Architecture". Näitus on seotud juubeliaasta üritustega samuti nagu ajaloomuuseumi näituse "Eesti oma riik. Sünd. Taassünd" avamine. Oktoobrisse on planeeritud Leonhard Lapini "Tühi ruumi" katalooginäitus.

MUUSIKA

1988. a. augustis külastas Eestit 20-liikmeline Iirimaa muusikute grupp, mis andis kontserte mitmes Eesti paigas. Sellele järgnes 1989. a. novembris Eesti muusikute kontsertreis Iirimaale. Iirimaa folkmuusika grupid on esinenud kõigil Viljandi Pärimusmuusika festivalidel, samuti on Eesti rahvamuusikud käinud esinemas mitmetel Iirimaa samalaadseil festivalidel; näiteks osales Eesti rahvatantsugrupp "Kandali" 1999. a. Kildares toimunud rahvusvahelisel folkloorifestivalil ning mitmetel 2000. a. toimunud festivalil. Baltica 2001 festivalil Eestis osales ka 6-liikmeline iiri torupillimängijate grupp.
Juunis 2000 andis Dublini rahvusliku sümfooniaorkestriga kontserdi Tartu Vanemuise teatri peadirigent Mihkel Kütson. Maikuus toimunud Dublini rahvusvahelisel klaverikonkursil jõudis veerandfinaali Eesti pianist Marko Martin.

Aprillis 2001 toimus Dublinis Püha Patricku katedraalis Arvo Pärdi "Passio" esitus.

30.10 - 02.11.2006 toimusid Iirimaal vendade ja õe Johansonide kontserdid. Esineti Dublinis pubis "Gobblestone" ning Cork’i ülikooli "O'Riada Hall'is.

Mitmed Eesti koorid on osalenud Corki koorifestivalil, Iiri orkestritega on töötanud dirigendid Eri Klas ja Paul Mägi.

2007. a. 12. juulil avas noor lootustandev pianist Sten Lassmann Corkis iga-aastase kontsertsarja "Our mEUsical partners". Programmi oli lülitatud Heino Elleri looming (Sonata nr 2 ja Toccata B minoor), Aasta tähtsündmuseks kujunes septembris (21.-24.09.2007) toimunud Eesti Filharmoonia Kammerkoori Iirimaa kontsertturnee Tõnu Kaljuste juhatusel, mille raames toimus neli kontserti Iirimaa eri paigus.

Kontserdisarja "Portraits 2007" raames esitas Iiri Rahvuskammerkoor Paul Hillieri dirigeerimisel Arvo Pärdi ja Toivo Tulevi loomingut.

2008 Eesti kultuuri aasta Iirimaal oli mitmekesine, sest lisaks tavapärastele kultuurikontaktidele toimusid ka Eesti Vabariigi 90. aastapäeva pidustused. 2008.a. veebruari võib nimetada Iirimaal Arvo Pärdile pühendatud kuuks. 13.-14. veebruaril toimus Arvo Pärdi heliteose The Deer's Cry maailmaesiettekanne, mis oli tellitud Louthi kaasaegse muusika seltsi poolt ning mille inspiratsiooniks on tekst Püha Patricku rinnaplaadil. Sama sündmuse raames tulid esitamisele ka Arvo Pärdi instrumentaaltööd Fratres, Spiegel im Spiegel ja Für Alina. Lisaks toimus 15.-17.veebruaril igaaastane RTE Living Music festival, mis 2008. aastal oli täielikult pühendatud Arvo Pärdile. Festivali avalöögi andis National Concert Hall'is Tõnu Kaljuste juhatusel RTE filharmoonia koor, kus esitlusele tulid Lamentante, Berliner Messe ja Credo. Kolme päeva jooksul toimus mitmeid erinevaid kontserte Dublini suurtes kontsertsaalides, kus esitatati Arvo Pärdi teoseid. Kohal oli ka helilooja ise ning lisaks oli festivali raames võimalik osaleda ka workshopides. Koostöös festivalikorraldajatega ning seoses EV 90. aastapäeva tähistamisega toodi samaaegselt Dublinisse Arvo Pärdi isikunäitus "Tuntud ja tundmatu", mis on koostatud Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi poolt. Juubeliaasta väärikaks lõpetuseks on planeeritud "Eesti Keeled" kontsert.

2009. aastal oli iirlastel võimalus tutvuda Eesti teatri- ja muusikamuuseumi poolt koostatud näitusega "Arvo Pärt - tuntud ja tundmatu".

TEATER , KINO, TANTS

Eesti teatrite repertuaaris on olnud arvukalt iiri autorite, näiteks Brian Frieli ("Aristokraadid" Eesti Draamateatris) ja Martin MacDonaghi ("Connemara. Üksildane lääs" Rakvere Teatris, "Inishmaani igerik" Tallinna Linnateatris ja "Mägede iluduskuninganna" teatris "Vanemuine") näidendeid. 2003. a. esietendus Eesti Draamateatris MacDonaghi näidend "Inishmore’i leitnant" ning Eesti Riiklikus Nukuteatris noore iiri lavastaja Annabelle Comyni lavastatud Judy Uptoni näidend "Ashes and Sand".

Iiri filme on näidatud PÖFF-il. 9-ndal festivalil etendus iiri film “Võimas kelt”. 10-ndal festivalil toimus tuntuima iiri filmimehe Neil Jordani filmide eriprogramm. Lisaks osales festivalil dokumentaalfilm „Rändajad” ning teiste riikidega koostöös valminud film Iiri vabadussõjast „Tuul, mis sasib odrapõldu”.

Aprillis 2004 Galways linastunud "Nimed Marmortahvlil" võeti iiri publiku poolt menukalt vastu (filmi näidati ka Corkis).

2008.a. veebruaris toimus Dublinis rahvusvaheline Jamesoni filmifestival kus osalesid ka eesti filmid "Sügisball" ja "Klass" ning aprillis toimub seal ka Imbi Paju filmi "Tõrjutud mälestused" esilinastus.

MUU

1993. a. toimus Tallinnas esimene Eesti, Iirimaa ja Soome kultuurikonverents, mille teemaks oli "Kultuur ja rahvuslus". Teine kolme riigi koostöös korraldatud konverents teemal "Kultuur ja riik" toimus 1995. a. Iirimaal Maynoothis. Konverentsi avas Iirimaa president Mary Robinson. Eesti Iiri Keskusel (ISC) ja Eesti Humanitaarinstituudil on plaanis korraldada lähitulevikus 3. ühiskonverents teemal "Asukoha tähendus" ("The Sense of Place").

1995. a. oktoobris toimus koostöös Iirimaa saatkonnaga Helsingis ja Briti Nõukoguga Tallinnas iiri kultuuri nädal, kus esinesid kirjandustegelased, teadlased ja muusikud nii Lõuna- kui Põhja-Iirimaalt. Külastajad said huvitava läbilõike iiri kultuurist laiemalt, lisaks näidati filmiprogrammi paremate iiri režissööride töödest.

EL EESISTUMISE KULTUURIPROGRAMM

Seoses Iiri EL eesistumisega toimus aprillis-mais 2004 Eestis erinevaid Iiri kultuuriüritusi, nende seas Iiri filmide nädal, Eesti muusikapäevade raames esines Iiri kaasaegse muusika ansambel Crash Ensemble, toimusid tuntud Iiri pianisti Finghin Collinsi kontserdid erinevates Eesti linnades ning Eesti sümfooniaorkestri kontserdid koos Iiri pianisti Barry Douglasega.

Mais 2004 toimus Kanuti Gildi Saalis üritus "Our Dublin" (Meie Dublin) - nädalavahetus Dublini etenduste, filmi ja kontserditega. Tegemist oli Iirimaa Euroopa Liidu eesistumise kultuuriprogrammi ühe suurema ettevõtmisega Eestis. Kahe päeva jooksul oli Tallinna publikul võimalik osa saada ühest tantsuetendusest ja dokumentaalfilmist ning kahest omanäolisest kontserdist.

EESTI KULTUURIPROGRAMM IIRIMAAL SEOSES EESTI ÜHINEMISEGA EL-ga

24. aprillil 2004 avati Galway kesklinnas Eduard Vilde ja Oscar Wilde'i kaksikskulptuur, mis oli Eesti kingitus Iirimaale seoses Euroopa Liitu astumisega.

30. aprillil ja 1. mail 2004 esines Galways ja Dublinis Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Tallinna Kammerorkester Tõnu Kaljuste juhtimisel. 1. mail 2004 osales Hedvig Hanson oma ansambliga Bray džässifestivalil. Merrioni pargi servas "Day of Welcomes" raames andis kontserdi ansambel "Kukerpillid".